Tänases loengu keskne teema oli raalmõtlemine, läbivad teemad ja üldpädevused õppekavas. Nende mõtestamine ja eesmärgipäraselt kasutamine õppetöös, oskuslikult sidumine õpetaja töökavasse.
Põhirõhk oli loomulikult digipädevuse arendamisel ja digipädevuse seosel informaatika õpetamisega.
Tutvusime erinevate õpiprojektide liikidega ja digiloovtöö sisuga.
Mind pani pikemalt mõtlema õppejõu väide, et esitluse ja referaadi vormindamist õpetatakse informaatika tunnis vaid mõni üksik tund. Et aineõpetajad peaksid enda tunnis nende teemadega põhjalikumalt tegelema.
Kui ma nüüd mõtlen, et loodusõpetust on 5.klassis ainult 2 tundi ja enamus õpetajaid ei kasuta seda vähest aega, et minna arvutiklassi ja koostada õpilastega esitlust näiteks järvest, mis võtab aega 2-3 tundi. Või siis ajalugu, mida on 5.klassis 1 tund nädalas ja selle vähese ajaga ei saa koostada korralikku referaati.
Kui ma täna alustasin 5.klassi esitluste koostamisega ja selgitasin hea esitluse nõudeid, slaidide lisamist, teksti sisestamist ja viitamist, siis sellest ühest tunnist ei piisanud, et õpilastel kinnistuksid esitluse koostamiseks vajalikud teadmised ja oksused.
Kui informaatika tund on ainus tund, kus õpilane koostab esitlust ja referaati, siis mul ei jää üle muud, kui neid enda tunnis teha, sest 6.klassis informaatikat ei ole ja 7.klassis on juba loovtöö kirjutamise alused.
Kuna juhendan ka loovtöölisi, siis loengus tutvustatud digiloovtöö näidised panid mul lambi põlema!
NB! Mõned nädalad hiljem tekkis mul mõte, et järgmisel aastal koostan esitluse informaatika teemaga seoses. Näiteks: arvutimäng. Õpilane tutvustab ühte arvutimängu, teeb sellest esitluse.
Kas animatsiooni tegemist peaks õpetama kunstis või informaatikas?
Kommentaarid
Postita kommentaar