Informaatika diktatika 2022

    Viimsi Koolis on informaatika eraldi õppeainena tunniplaanis: 3.-5. ja 7. klassis. 3. klass – informaatika 0,5 nädalatundi 4. klass – informaatika 0,5 nädalatundi 5. klass – informaatika 1 nädalatund 7. klass – informaatika 1 Õpetatavad õpitulemused on enamuses võetud RÕK-st. https://viimsi.edu.ee/wp-content/uploads/2020/01/informaatika.pdf   Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikoolis on õpilastel võimalik õppida mitmel erineval õppesuunal. IKT õpetus ja digipädevuste kujundamine toimub Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kõikides õppeainetes lõimituna õpetajate ühistööna. Õppeainete nimetustes on tehtud erisusi kõikidel õppesuundadel. 1.–4. klassis üks tund nädalas õppeainet „Digitund“, mille aluseks on digipädevuste kujundamine ja lõiming teiste ainevaldkondadega. 6. klassis on kunstiõpetuse ainekava raames üks tund nädalas õppeainet „Multimeedia“, kus on lõimitud IKT ja kunst. Näiteks: Matemaatika- muusikasuunal toimub 1.–6. klassini toimub üks tund nä...

Poolt: 1. siis on kindel, et kõik õpilased oskavad kasutada digipädevusega nõutud õpitulemusi. 2. kui on kohustuslik, siis annab tundi õpetaja, kes valdab teemat (on läbinud koolituse). 3. raske on uues informaatika ainekavas nõutud õpitulemusi integreerida teistesse õpeainetesse. Ajaliselt.   Vastu:  1. sest kui õpitakse ainult ühes tunnis kasutama näiteks Wordi ja seda teistes õppeainetes ei kasutata, siis läheb õpilastel see meelest. Õpitud digisokuse kinnistamine. 2. aitab tundi teha mitmekesisemaks. 3. Väga raske on leida kolmandat vastuargumenti, sest annan ise 5.klassis informaatikat ja näen igal aastal kui erinev tase on õpilastel, kes tulevad minu juurde alltpoolt. Näen suurt vaeva, et õpetada neile selgeks esitluse koostamine, Excelis diagrammide tegemine ja referaadi kirjutamine. 6.klassis ei ole informaatikat. Tuleb jälle 7.klassis. Ja siis teine informaatikaõpetaja küsib minu käest, et mida sa 5.teinud oled- lapsed ei mäleta midagi. Seoses distantsõppega tuli välj...

  Videoreferaat Võrdlesime paarilisega Kasahstani ja Eesti informaatika õpetamist koolides. 

Selles loengus pani mind sügavalt mõtlema tehnoloogiatrendi prognoos hariduses. Horizoni report: tehisintellekt, hübriidõpe ja kvaliteetne veebiõpe. Selline hakkab olema tulevikus hariduse omandamine??? Kõlab kuidagi ulmeliselt, kuid kõik on võimalik. Võibolla Arvutikasutaja Oskustunnistus on isegi hea mõte!!! Koolilõpetajatele annab see paber mingiks ajaks ikkagi eelise võrreldes teiste lõpetajatega. Mulle väga meeldib GAG-i lähenemine- lõimida informaatikaatika õpitulemused teistesse ainetesse. Sel juhul ei ole võimalik lihtsalt kopeerida riiklikust õppekavast informaatika ainekava kooli informaatika ainekavasse ümber, kõik tuleb hoolega läbi mõtestada, kaasatud on palju osapooli. Sain aru digiloo mõttest, et see on ikkagi valik ja sobib neile, kes soovivad enda loovtöö siduda digivahenditega. Väärt mõte!!!

Loeng oli minu jaoks huvitav, eriti läbilõige informaatika tundide ajaloost ning tutvustus kuidas õpetatakse informaatikat erinevates riikides. Tundsin ennast ära, kui jutt oli sellest, et varasta erinevaid ideid ja tee nendest midagi uut. Just!!! Seda olengi teinud. Küsimusi tekitas minus uues informaatika ainekavas plaanitav muudatud seoses loovtöödega mis plaanitakse asendada digiloovtööga. Olen juhendanud löövtöid. Meie koolis on väljundiks alati mingi loov töö (klassiõhtu, õppematerjal, lillekast aeda, müts, sall, kott, kanuu, maal jne). Õpilane valmistab midagi enda kätega ja tutvustab seda komsjonile. Loovtöö koosneb ka kirjalikust osast, kus õpilane põhjendab ära miks valis selle toote ja kirjeldab selle toote valmimist ja vajalikkust. Digiloovtöö puhul peab valmima mingi digitöö? Võtame õpilastelt ära võimaluse luua enda kätega mingi ese, mis on talle vajalik. Tihti osalevad selle eseme loomise juures ka pereliikmed. Ese valmis isa või ema juhendamisel. Kvaliteetaeg, mille pe...