Otse põhisisu juurde

Postitused

2.klassi tegemised digivallas

Olen võtnud endale eesmärgiks arendada 2.klassi õpilaste digipädevusi vähemalt kord nädalas. Tunniplaanis 2.klassis informaatika tundi ei ole, seega kasutan erinevaid ainetunde. Siia postitan järjest meie  suuremaid töid. Koostasime 2.klassi õpilastega e-raamatu loomadest. Lõiming loodusõpetuse ja eesti keelega.  Lasin seekord igal lapsel ise looma valida, seetõttu korduvad mõned loomad. Iga õpilane koostas raamatus ühe lehekülje. Raamat on koostatud BookCreatoriga. Põhieesmärgiks oli digipädevuse arendamine.  Õpilased õppisid: otsima infot,  jälgima õpitud õigekirja reegleid,  kasutama Google translate´i, sisestama teksti, otsima YouTubest videot; lisama pilti ja manustama videot, salvestama heli.  Raamatut lugedes saab kuulata õpilaste peale loetud teksti.  E-raamat asub  siin Käisime eesti keele tunnis nutiklassis tutvumas Bee-Botidega. Harjutasime Bee-Boti abil lausete moodustamist, kordasime kaashäälikuühendit ja mitmuse tunnust. Programmeeri...

16.dets loengu tagasiside

 Teemaks oli raalmõtlemine ja töö andekatega.  Raalmõtlemise õige defineerimine on päris raske. Esimest korda rääkis sellest  Seymour Papert, kuid sõnastas täpsemalt sesoes informaatika õpetamisega Jeanette Wing.  Lihtsalt öeldes on raalmõtlemine elulise probleemi lahendamine algoritmide kaudu matemaatikas või  informaatikas.  Kuidas seda koolides õpetajatele maha müüa? Minu arvates tuleb see riiklikku õppekavasse otse igasse ainesse sisse kirjutada, siis hakatakse kasutama. Alustada tuleb ka noorte õpetajate koolitamisest ülikoolides, kus peaks raalmõtlemist õpetama.  Seoses raalmõtlemisega tekkis mul üks küsimus: kas Goldbergi masina ehitamine on raalmõtlemine?  Informaatika võistlused andekamatele:  Informaatikaolümpiaad Tartu Teaduskool Informaatikavõistlus Kobras

2.detsembri loengu reflektsioon

 Tänases loengu keskne teema oli raalmõtlemine, läbivad teemad ja üldpädevused õppekavas. Nende mõtestamine ja eesmärgipäraselt kasutamine õppetöös, oskuslikult sidumine õpetaja töökavasse.  Põhirõhk oli loomulikult digipädevuse arendamisel ja digipädevuse seosel informaatika õpetamisega.  Tutvusime erinevate õpiprojektide liikidega ja digiloovtöö sisuga.  Mind pani pikemalt mõtlema õppejõu väide, et esitluse ja referaadi vormindamist õpetatakse informaatika tunnis vaid mõni üksik tund. Et aineõpetajad peaksid enda tunnis nende teemadega põhjalikumalt tegelema.  Kui ma nüüd mõtlen, et loodusõpetust on 5.klassis ainult 2 tundi ja enamus õpetajaid ei kasuta seda vähest aega, et minna arvutiklassi ja koostada õpilastega esitlust näiteks järvest, mis võtab aega 2-3 tundi. Või siis ajalugu, mida on 5.klassis 1 tund nädalas ja selle vähese ajaga ei saa koostada korralikku referaati.  Kui ma täna alustasin 5.klassi esitluste koostamisega ja selgitasin hea esitluse...

Rühmatöö plakatid teemal "Digihügieen" ja e-raamat.

      E-raamat  

3. tunnikava informaatikas

5.klassi teema "Digihügieen". Õppestenaarium- ümberpööratud klassiruum.  Töökorraldus: rühmatöö. Koduse ülesande tarbeks on õpilased juba õpetaja poolt jaotatud rühmadesse. Iga rühm tutvub ühe teemaga, mille materjalid õpataja neile saadab Teamsi . Peale materjalidega tutvumist sooritavad testi metarjali mõistmise kohta.  Tunni eesmärk: tutvustada õpilastele digihügieeniga seotud mõisteid; õpilane koostab informatiivse plakati; tutvustada õpilasele digiohutust ja arukat suhtlemist veebis.  Õpitulemused ja pädevused: Kirjeldab küberkiusamise olemust ja kuidas käituda vastavas olukorras. Haldab ja kaitseb oma digitaalset identiteeti.On teadlik digitehnoloogia mõjust keskkonnale ja enda tervisele. Mõistab turvameetmete rakendamise vajadust oma arvuti ja nutiseadme kaitseks.  Koostab digisisu (lisab pilte, teksti,). Otsib ifot. Loob koos õpetaja ja kaaslastega mõistekaardi kodus loetu põhjal. Suhtluspädevuse arendamine.  Õpipädevuse kujundamine.  Tund hõlmab m...